Eesti Energia on maailma suurim ettevõtte, mis kasutab energia tootmiseks põlevkivi. Üle 90% Eesti üldisest energiavarustusest kaetakse põlevkiviga köetavate soojuselektrijaamade kaudu. Eesti põlevkivi on kõrge mineraalosaga. Pärast põlevakivi põletamist jääb põlevkivi mahust alles 45-48% põlevkivituhana. Kõrge tuhasuse tõttu toodetakse aastas 5-7 miljonit tonni põlevkivituhka. Vaatamata hulgalistele uuringutele taaskasutatakse hetkel aastas ainult 3% põlevkivituhka. Keskkonnasäästlike lahendusi otsides seadis ettevõtte eesmärgiks leida lahendusi, mille abil saab põlevkivituha ladestamist vähendada ja taaskasutust suurendada.

Tänu põlevkivituha keemilisele koostisele käsitletakse tuhka väärtusliku sideainena, mida saab kasutada tsiviil-ehituse konstruktsioonide stabiilsuse ja vastupidavuse parendamiseks. 2010. aastal algatati OSAMAT projekt, mille eesmärk oli katsetada põlevkivituhka teede ehitusmaterjalina looduslikes tingimustes kahes pilootlõigus kaasaegsete teedeehitustehnoloogiate abil. Projekti tulemused on sisendandmed taaskasutatavate materjalide turgudel tuha edendamiseks ning standardiseerimiseks kohalikul ja Euroopa tasemel.

OSAMAT projekti koordinaatoriks oli Eesti Energia AS. Partneritena osalesid projektis Eesti Energia tütarettevõte EE Narva Elektrijaamad ja ehitusfirma Nordecon AS. Projekti kaasfinantseerijaks oli Eesti Maanteeamet.

OSA katsetati kahe pilootlõikude ehitamisel kahe erinevate ehitustehnoloogiate järgi: tee ülemise kihi stabiliseerimisel (Narva-Mustajõe pilootlõik) ja turba mass-stabiliseerimisel Simuna-Vaiatu pilootlõigul.

OSAMAT pilootlõikude ehitamine on esitatud kahes videos.

Lühimas versioonis on toodud Simuna-Vaiatu pilootlõigu ehitamise detailid (turba mass-stabiliseerimine).

{youtube}hkftPlxhBps{/youtube}

Pikemas versioonis antakse informatsioon mõlema pilootlõikude ehitamisest (sh Narva-Mustajõe) ning projekti eesmärkidest.

{youtube}-9vU8uI00NY{/youtube}