Siin on probleem seotud Euroopa keskkonnapoliitika ja seadusandluse ning jäätmetöötluse prioriteetidega: vähendamine miinimumini, ümbertöötlemine ja ladustamine. Käesolev projekt aitab eriti kaasa keskkonnapoliitikate realiseerimisele parema ressursitõhususe ja jäätmekäitluse osas, nii nagu on sätestatud jäätmekäitlust reguleerivas raamdirektiivis (2008/98/EÜ), selle põhimõtetes jäätmete lõppkäitluse kohta (EoW; article 6), Eesti jäätmeseaduses, Ühenduse kuuendas keskkonnaalases tegevusprogrammis (otsus nr 1600/2002/EÜ), jäätmete vältimise ja ümbertöötlemise temaatilises strateegias [COM(2005) 666 lõppotsus], loodusressursside jätkusuutliku kasutamise temaatilises strateegias [COM(2005) 670 lõppotsus] ning Komisjoni pöördumises Nõukogu ja Euroopa Parlamendi poole jäätmekäitlust ja kõrvalsaadusi puudutavas tõlgendavas teatises [COM(2007) 59 lõppotsus].

Projektis arvestatakse ka Eesti 2009. a. riiklikke aastaprioriteete, mis hõlmavad nii kliimamuutusi, jäätmekäitlust kui loodusressursse, määrates kindlaks ka pikaajalised perspektiivid ja meetmed nt loodusressursside jätkusuutlikuks kasutamiseks, jäätmete tekkimise vähendamiseks ja kliimamuutuse leevendamiseks. Eesti keskkonnastrateegia põhiprioriteedid kuni 2030. aastani hõlmavad jäätmete taaskasutust ja ladustamise vähendamist prügilatesse. Nähakse ette, et seda riiklikku eesmärki aitavad saavutada uuenduslikud tehnoloogiad ja tootmisarendused, mis soodustavad jäätmete taaskasutust. Eesti keskkonnaalane tegevusplaan aastateks 2007-2013 sisaldab uuenduslikele tehnoloogiatele kaasaaitavat konkreetsete tegevuste loendit, mis on seotud jäätmete taaskasutusega. Üldine eesmärk on see, et aastaks 2030 ladustatakse 30% vähem jäätmeid ning taaskasutatakse rohkem. Eesti Riigikogu kiitis 2008. aastal heaks riikliku arenguplaani põlevkivi kasutamise kohta. Selles sätestatakse toetus uuringutele ja teistele tegevustele, mis on seotud põlevkivituha tõhusama kasutusega erinevates tootmistegevustes.